Test

Sain just oma õe mälestused, mille on üles tähendanud tema minia.

Oli 1941. aasta. Jaanuar oli väga külm. Pakane paukus ja oli umbes 35 kraadi külma. Mu kolmeaastane vend jäi haigeks. Ema viis ta küll haiglasse ja prooviti aidata aga ema sülle ta suri. Kõik see juhtus kolme päevaga. Ma kuulsin veel paljude ööde jooksul poolunes oma väikest venda nutmas, kui ta oli juba surnud.

1941 aasta kevad ja suve algus olid toredad. Meie, lapsed, käisime põllul umbrohtu kitkumas ja porgandeid harvendamas. Koju tuli ma minust 10 aastat vanem õde, kesoli abiellunud ja ootas last.

Siis tuli pühapäev 22. juuni 1941. Läksime tädiga, isa õega, mu venna hauale. surnuaed oli mere ääres. Tagasi tulles märkasime, et inimesed rääkisid tänaval väga tõsiste nägudega. Aitas kui kuulsime sõna SÕDA! Sõda oli alanud hommikul kella neljast. Meie kodu läheduses oli mitmeid lennuvälju. Juba teisel sõja päeval algas pommitamine. Alguses läksime muidugi uudishimust vaatama, mis taevas toimub, hiljem pugesin voodi alla peitu. Leib läks kohe kaardile. Olin 10 aastane kui käisin ise linnast kaardiga leiba ostmas. Hirm kasvas ja kõiki, kes juhuslikult külast läbi minema sattusid, kahtlustati luurajateks. 

Juulis oli juba pidevalt kuulda sõja hääli, nagu äike oleks lähenemas mürinaga. Mäletan kuidas öösiti tulin teiselt korruselt ema selja taha magama. See oli kümneaastasele suur kindlustunne selleks hetkeks.

Tänavune Eesti Vabariigi aastapäev on pandeemiaohu tõttu taas ilma vastuvõtuta. See on presidendi poolt tark otsus. Isegi kui pandeemia on languses, on inimeste meeled ärevad. Kontsert Estonias oli tore. Aga paraku pidi president ütlema:

„Täna hommikul nägime uuesti, kuidas Venemaa valib vägivalla ja agressiooni – viskab prügikasti ÜRO harta, rebib puruks rahvusvahelise õiguse, asub pommitama Ukrainat. Alustab sõda Euroopa südames. Me jälgisime kuude pikkust Venemaa vägede koondumist Ukraina piirile. Ilma igasuguse kahtluseta oli see demokraatliku riigi suurim sõjaline ümberpiiramine pärast Teist maailmasõda. Aga nad rääkisid kogu maailmale, et ei, ärge muretsege, Venemaa ei valmistu kedagi ründama, need on tavalised õppused.

Me ei uskunud neid, aga lootsime, et Venemaa president keerab viimasel hetkel tagasi või tõmbab pidurit. Ta ei teinud seda. Ta oli oma otsuse juba langetanud. Otsuse hävitada demokraatlik Ukraina riik.

Samal ajal oli Tallinna Vanalinna Rotary klubi liikmetel juba küsimus: mida meie saame teha.

Eestis on palju inimesi, kellel sügav side Ukrainaga. Nii jõudiski klubisse palve: ühte kiirabiautot oleks Ukrainasse vaja. Konkreetne palve ja konkreetne vastuvõtja. Küllap sellest veebruari lõpust räägivad Vanalinna rotariaanid ise. Klubi oluline tegutsemismotiiv on sõprus ja vendlus. Nii nagu Rotary visioon on üheskoos muuta maailm, oma kogukond ja iseennast paremaks. See väljendub ühiskonna teenimises enne isiklikke ambitsioone. Rotary –people of action.

Vanalinna Rotary klubi president Andrus  Kõresaar ja sekretär Kristo Tohver vedasid kaasa kogu Eesti klubid. Lugedes tänagi asjadest, mille sees ise oled olnud, tõuseb ikka kananahk ihule ja silm läheb märjaks. Kristo ülevaated Facebookis on täis inimlikku valu ja inimlikku jõudu.

Kui ma loen Facebookis Johanna–Maria Lehtme postitusi, siis tunnen end ühena tänaseks suurest ja hästitoimivast perest. Aga ilma Johanna–Maria ja Tallinna Vanalinna Rotary klubita oleksime tegutsenud üksi, kuigi südamest. Minge ja lugege Johanna-Maria postitusi.

Ainult õige pisut kopeerin siia:

„Ja nii ta läkski. Rotary klubi ja Kaitseliidu Toompea malevkond leidis ja ostis kolme tunniga … palvel kiirabi. Mitmete toetajate abil sai see ja peagi ka juba teine kiirabi täis sõjakoldes kõige olulisemaid meditsiinitarvikuid.

Päevad hiljem tegin oma esimese postituse, mis levis üle 2500 korra. Laadisin telefoni tol päeval neli korda, jooksin uksest sisse-välja pakke kogudes. Meie kodu, ühistu kelder ja naabrite keldriboksid täitusid annetustega.

Ja siis viidi meid kokku Rotary klubi esindatega. Asi sai hoopis teised mõõtmed. … kontaktide ja võrgustiku, Rotary klubide ressurssidega lõime me minu arvates üliefektiivse humanitaaroperatsiooni, mis kasvab iga sekundiga. … poolt tulevad igal hommikul kõige kriitilisemad vajadused Ukraina erinevatest haiglapeadelt ja rindelt. Selle järgi muudan mina ja meie meeskond annetuste nimekirja ning kogume annetusi. … on loonud toimiva logistikavõrgustiku, mis viib abi kohtadesse, kuhu teised ei julge või ei soovi sõita. Detailidesse on soovitatud meil turvakaalutlustel mitte laskuda. Aga ühte ma teile luban – abi jõuab abivajateni kiirusel, mis tundub meile endalegi uskumatu.“